Kust tuli virtuaalreaalsus?

Kas teadsid, et esimesed püüded luua virtuaalreaalsust toimusid juba 19. sajandil, kui tekkisid esimesed panoraam-seinamaalid?

virtuaalreaalsuse ajalugu

Borodino lahing 1812. aastal.

Seejärel avastas teadlane Charles Wheatstone aastal 1838, et inimese aju suudab kahest kõrvuti pandud 2D pildist, mis kuvatakse mõlemale silmale eraldi, luua ruumilise ettekujutuse. Ta hakkas sadu pilte stereoskoobi abil vaatlema, tundes end sel ajal üsna eriliselt, sest see oli midagi täiesti enneolematut! Sarnase disainiga tooteid kasutame tänapäevalgi, et virtuaalreaalsust kogeda. Populaarseimaks neist võib nimetada Google Cardboard’i

virtuaalreaalsuse ajalugu - ruumilise illusiooni tekitamine

Taolisi pildikaarte kasutati ruumilise illusiooni tekitamiseks.

1929
Esimene lennusimulaator

Järgmine leiutis tuligi juba 1929. aastal – esimene lennusimulaator Edward Link’i poolt. Nüüd kasutati lisaks ka mootoreid, mis raputasid üle 500 000 tulevase piloodi ajusid, kuni nad lendama õppisid. 

virtuaalreaalsuse ajalugu

Lennusimulaator suutis matkida turbulentsi ning muid võimalikke takistusi.

1930
Ulmekirjanduses räägitakse kummalistest prillidest

1930 kirjutab Stanley G. Weinbaum oma ulmelises raamatus (Pygmalion’s Spectacles) prillidest, mis lasevad inimestel kogeda uskumatuid elamusi koos vastavate maitsete, lõhnade ja isegi puudutustega. Targemad pead aktiveerusid ning hakkasid õhtuti pikki jalutuskäike tegema, et leida võimalus, kuidas ideed teostada.

virtuaalreaalsuse ajalugu - esimesi VR prille mainitakse juba 1930

1962
Masin, mis mängib inimese meeltega

“SENSORAMA” – 1950. aastal otsustas operaator Morton Heilig, et hakkab õhtuti hobiprojekti kallal nokitsema. Üsna kähku, umbes 12 aastat hiljem, oli tal patendeeritud tehnoloogia – masin, kuhu inimene pooleldi sisse istus ning misjärel ventilaatorid, parfüümid, kõlarid, stereoskoop ja värisev tool teda töötlema asusid.

1968
Esimesed arvutiga ühendatud virtuaalreaalsusprillid

Sel aastal said Ivan Sutherland ja tema õpilane Bob Sproull valmis esimesed virtuaalreaalsusprillid, mis ühedati arvutiga, mitte kaamera või füüsiliste piltidega. See oli suur ning hirmuäratav seadeldis, mis oli kahjuks liiga raske, et keegi seda peas kanda jõuaks, seega kinnitati see lakke. Arvutid suutsid tol ajal ainult väga algelisi graafilisi kujutisi edastada, kuid endiselt oli tegu tehnoloogia tippsaavutusega.

virtuaalreaalsuse ajalugu - Ivan Sutherland
virtuaalreaalsuse ajalugu - esimesed virtuaalreaalsus prillid

1987
Sündis mõiste “virtuaalreaalsus”

Pärast kõiki neid aastaid arendust valdkonnas, kus inimesi üritatakse reaalsusest kõrvale viia, polnud ikka veel olemas tõsiseltvõetavat mõistet, mis kirjeldaks hästi valdkonna sisu. Aastal 1987 tuli ettevõtte VPL (Visual Programming Lab) omanik Jaon Lanier välja mõistega “virtuaalreaalsus” mis aktiivselt kasutusse võeti. VPL oli esimene ettevõte, kes müüs virtuaalreaalsusprille (EyePhone 9400$, Eyephone HRX 49000$) ja nendega ühilduvaid kindaid (9000$), mis jälgisid kasutaja liigutusi.

virtuaalreaalsuse ajalugu
virtuaalreaalsuse ajalugu

1987
Nintendo Virtual Boy

Nintendo Virtual Boy, teada ka kui VR-32, oli 3D mängukonsool, mida esitleti algselt kui esimest kaasaskantavat võimalust kogeda virtuaalreaalsust. Algselt müüdi teda 180$ eest kuid aega-mööda hakkas hind langema. Sellegipoolest ei olnud tootel menu, kuna graafika koosnes mustast ja punasest värvist ning prille kanda oli ebamugav.

virtuaalreaalsuse ajalugu
Nintendo Virtual Boy VR prillid

1999
The Matrix

Larry ja Andy Wachowski loodud film täidab 1999. aastal kinosaalid. Filmi tegelased elavad tehismaailmas, kus paljudel ei ole aimugi, et nad ei ole reaalsuses. Matrixi filmil oli tohutu kultuuriline mõju,  mis tõi arutelud tehislikust reaalsusest ka peavoolu.

virtuaalreaalsus

Virtuaalreaalsus
21. sajandil

21. sajandi esimesed 17 aastat on toonud suuri ning kiireid muudatusi ning arenguid virtuaalreaalsusega seonduvas. Ajal, mil õhukesed telefonid meie taskus suudavad aina rohkem, säilitades hinnalanguse, võime olla kindlad, et tulevikus võtab virtuaalreaalsus koha ka meie igapäevaelus. Pole välistatud, et juba mõne aasta pärast sirvime internetti 3D-s ilma, et me sealjuures tobedad välja näeks. Virtuaal- ja liitreaalsus on peagi meie igapäevaselt kantavate prillide sisse ehitatud või läätsede abil meie jaoks alati olemas. Virtuaalreaalsus ei muutu mitte ainult lõbusaks meelelahutuseks, vaid hakkab meid aitama ka hariduse omandamisel, uue kodu valimisel ja planeerimisel, suhtlemisel ning paljus muus. 

Kui sulle meeldis, mida sa lugesid ning soovid olla kursis kõige uuega virtuaalreaalsuses, jälgi meid ka sotsiaalmeedias. Meie rõõm, kui saame sama huvi jagada! 

Madis Kirsman

digistrateeg
+372 555 94 125
madis@avar.ee

Noored mehed tahavad maailma muuta

Pärast gümnaasiumi lõpetamist otsustasid kaks turundustaustaga noormeest, et asuvad oma pikalt praetud ideed lõpuks ellu viima. Nii võtsid Johannes ja Madis laenu ning tellisid USA-st start-up ettevõtte Matterport’i käest kaamera, mida kasutavad virtuaaltuuride tegemiseks veel tänagi. Eesmärk oli algusest peale olla ja tegutseda oma teenusega seal, kus saab pakkuda maksimaalselt väärtust.

Loe meie lugu

Kõik algas Steve Jobs’ist

Apple’i asutaja on öelnud: “Jalgratas tegi inimesest maailma kõige efektiivsema olendi ning personaalne arvuti on nagu jalgratas meie mõistusele!”
Nii soovib ka AVAR –  Ambitious Virtual and Augmented Reality pühenduda sellele, et uued kasutusse võetud tehnoloogiad virtuaal- ja liitreaalsus, oleksid inimesele tööriistadeks ning neisse toodetaks sisu, mis on inimesele päriselt kasulik, hariduslik, õpetlik või toimib tööriistana, mis muudab inimese elu efektiivsemaks, paremaks ja hoiab nende aega kokku.

Kinnisvaraturg vedas alt

8 kuud proovisime luua sidet kinnisvaraturuga. Vestlesime üle saja erineva maakleriga ning pidasime läbirääkimisi mitmete kinnisvaraettevõtetega. Tulemused ei olnud meie jaoks rahuldavad ning me ei tundnud, et loome reaalset väärtust. Maaklerid tundusid ilma meieta hästi hakkama saavat ning suure tõenäosusega läks kinnisvaraturul ilma meietagi sel ajal päris hästi. Saime aru, et meie ideaalne klient asub mujal ning peagi tegime oma esimese lahenduse tööstusettevõttele.

Palju vigu ja raske töö on toonud teadmised

Oma ligi nelja aastase teekonnaga digimaailma avarustes oleme teinud tuhandeid vigu ning alla andmata oleme alati edasi sammunud, ka siis kui sajatunnised töönädalad ei toonud ühtki senti tulu. Oleme saanud aru, et elu toimib üldiselt 80:20 printsiibi järgi ja vaid 20% meie tegevustest on need, mis toovad saadud tulemuse, ehk 80% tulu. Oma teadmiste ja oskustega oleme nüüdseks aidanud kümnetel ettevõtetel digimaailmas silma paista ja klientidele atraktiivsemad olla.

Avar Agentuuri filosoofia

Kiirelt muutuvas maailmas ei võidagi enam eelkõige see inimene, kes muutustega kaasas käib. Tema lihtsalt püsib pinnal. Võidab aga see, kes muutustest veel sammu võrra eespool suudab käia.

Pin It on Pinterest

Share This